-
septembril tegi ametist tagasi astuma sunnitud kaitseminister Hanno Pevkur Riigikogu ees poliitilise avalduse.
Eestis on lahti rullunud läbi aegade suurim rahastamisskandaal. Sajad miljonid eurod on kantud ettevõtetele, millel puuduvad töötajad ja sõjamoona tootmise kogemus. Kaitseministeeriumi ning kaitsevaldkonna rahalist segadust on asunud uurima Euroopa Prokuratuur. Eesti inimesed on õigustatult vihased, kuidas rahadega ümber käiakse.
Pevkur süüdistas kriitikuid Kremli narratiivides
Oma avalduses vibutas Hanno Pevkur näppu hoopis kritiseerijate suunas, kasutades selleks Kremli kaarti:
„Ma siiralt loodan, et iga otsustaja ja poliitik mõtleb ning mõõdab kümme korda enne, kui alustab populistlikku poliitsõda riigikaitses. Sest olgem ausad, iga tarbetu vaidlus või Kremli narratiivide levitamine õõnestab meie ühtsust ning külvab viha ühiskonnas.“
Mitme Riigikogu saadiku küsimustele vastates püüdis ametist lahkuv minister rahaasju pisendada. Pevkur teatas:
„Ukraina toetamiseks on kasutatud doonorite ja Euroopa rahurahastu kaudu Venemaa külmvarade intresse. Need ei ole Eesti maksumaksja rahad.“
Rene Kokk: asjaajamine ministeeriumis on ennekuulmatu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu liige Rene Kokk oli ministri selgituste suhtes äärmiselt kriitiline:
„Tulles rahateema juurde, siis sa kogu aeg rõhutad seda, kuidas tegemist on siin Vene külmutatud rahadega ja pole Eestis maksumaksja raha ja nii edasi. Seda me ei tea. Ühel hetkel võib väga vabalt olla see Eesti maksumaksja raha, kui me tagasi hakkame seda maksma pärast auditit.“
Kokk tõi välja, et Kaitseministeeriumi asjaajamiskultuur ei kannata mingit kriitikat:
„Põhiküsimus on ju selles, kuidas on üldse võimalik sinu haldusalas see, et üks ametkond võtab vastu otsuseid, mis on täiesti protokollimata. On täiesti võimatu tagantjärele selgeks teha, missugused otsused vastu võeti, kus võeti ja taastamise võimalust sellele ahelale ei ole. See on ennekuulmatu selliste rahade juures.“
Inimesed ei mõista ebakvaliteetse kauba eest maksmist
Rene Kokk suhtleb aktiivselt oma valimispiirkonna inimestega ja tõi ministrini ka rahva meeleolu:
„Inimesed ei saa tänaval aru sellest, kuidas on võimalik riigis selline käitumine – maksta asja eest, mida me ei ole saanud ja mis on ebakvaliteetne.“
Kokk palus ministril rahvale põhjendada kaht põhiküsimust:
-
Kuidas tehakse jätkuvalt väljamakseid ebakvaliteetse kauba eest, mida pole kätte saadud?
-
Miks survestatakse tegemista väljamakseid ettevõttele kauba eest, mis puudub?
Pevkuri vastus: praegu makseid ei tehta
Pevkuri selgitustest selgus järjekordselt, et tema hinnangul suur häda puudub:
„Ühtegi makset ju ei tehta enam kusagil. Mis puudutab juba tehtud ettemakseid – need on aastatetagused ettemaksed –, siis nende ettemaksete puhul ma eeldan, et Euroopa Prokuratuur teeb väga põhjaliku uurimise.“
Kokkuvõttes on seis selline: praegu enam kuhugi makseid ei tehta ja juhtunut uurib Euroopa Prokuratuur.