Eurostati hinnangul oli Eesti SKT inimese kohta ostujõu järgi 2025. aastal ligikaudu 70 protsenti ELi keskmisest. 2021 aastal oli see 86%. Liberaalse bloki kindlad käed ja riigirahanduse kordategijad on paisanud Eesti, võrreldes Euroopa keskmisega masendavasse allakäiku. Maksutõusud, laenamine ja ümberjagamine ei asenda tootlikkuse kasvu. Eesti jõukus saab suureneda üksnes siis, kui siin investeeritakse ja eksporditakse rohkem ning luuakse senisest suuremat lisandväärtust. Oma osa on andnud siia rohehullus, ehk energiakandjate hinnatõus, mis on hävitanud Eesti konkurentsivõime ja sundinud ettevõtteid sulgema või koondama. Pankrottide arv võrreldes 2021 aastaga on suurenenud 49,5%.
Rikkust ei saa ümber jagada enne, kui see on loodud. See vana majandustõde on Eestis taas aktuaalne, sest viimaste aastate avalikus arutelus on kesksele kohale tõusnud maksud, toetused, kärped, eelarve puudujääk ja riigivõlg. 2025. aasta tööstustoodangu maht oli ligikaudu 91% 2021. aasta tasemest.
Mati Kuklane