Teisipäeval menetleti Riigikogus EKRE eelnõu lapsepilastajate ohjamiseks. Ettekandega esinenud saadik Anti Poolamets nentis teravalt, et praegune õiguskantsler ja tulevane president Ülle Madise pole laste kaitsmisega hakkama saanud ning riiklik poliitika kaldub praegu hoopis pedofiilide privaatsust ja tegutsemisvabadust kaitsma.
Lasteombudsmanilt oodatakse otsustavat võitlust
Poolametsa sõnul on senine tegevus laste kaitsel olnud liiga tagasihoidlik.
„Kahjuks on lasteombudsman olnud üsnagi vaikiv, üsnagi tagasihoidlik ja vägagi ümmargune. Sellises valdkonnas on vaja lõvi, kes võitleb laste õiguste eest, mitte sellist, kes räägib ümmargust juttu,“ rõhutas Poolamets.
Ta lisas: „Kahjuks meie lasteombudsman ja praegune õiguskantsler – ei olegi valdkonda, mille puhul võiks öelda, et selle eest ta on väga kirglikult võidelnud ligi kahe ametiaja jooksul, kuigi oleks pidanud. Me kulutame sellele ametikohale ju miljoneid.“
Alternatiivina tõi Poolamets näite kodanikuühiskonnast: „Ma näen, et meil on aktivistid, kes võitlevad millegi eest. Meil on Märt Põder, kes võitleb valimiste aususe eest kirega. Vaat tema võiks ombudsman olla, tema võiks olla meie õigusvahemees.“
Võimude lahususe imiteerimine ja karjäärihuvid
Poolametsa hinnangul on õiguskantsleri leige suhtumise taga soov säilitada poliitilist mugavust tsentraalsete võimukandjatega.
„Praegu tundub, et ümmargune ollakse ka selle pärast, et kellelegi meeldida, et saada järgmist ametikohta. Ei võidelda. Ei võidelda!“ sõnas ta.
Saadik tõi võrdluse riigikontrolliga: „See on ju selge, et selline riigikontrolör, kes paljastab mürsutehingu telgitagused, teeb oma tööd korralikult ja täidab võimude lahususe funktsiooni, teist ametiaega samasuguselt koalitsioonilt iialgi ei saa. Need peavad olema nunnud, ümmargused persoonid, kes imiteerivad võimude lahusust.“
Poolamets heitis õiguskantslerile ette ka tegevusetust pandeemia ajal:
-
Koroonakriisi ajal imiteeriti võimude lahusust.
-
Kodanike õiguste kaitseks ei tehtud midagi tõsist.
-
Hiljem selgus, et politseinikke ja kaitseväelasi vallandati alusetult.
„Kus oli siis meie võimude lahusus õiguskantsleri näol? Kus oli tema terav juristisilm? Seda lihtsalt ei olnud, sest võib-olla oli vaja karjääris järgmist hüpet teha. Kurb küll!“ kritiseeris Poolamets.
Mure Eesti poliitilise kultuuri pärast
Poolametsa sõnul viitavad need probleemid sügavamale kriisile Eesti riigijuhtimises ja poliitilises kultuuris.
„Ehk siis meil on õigusriigi probleem, meil on võimude lahususe probleem, meil on lihtsalt poliitilise kultuuri probleem. Kui sul istub valitsuses neli aastat erakond, kes suure osa ajast on 1% või 2% peal vegeteerinud, siis mis poliitilisest kultuurist me räägime?“ küsis saadik.
Ta lõpetas oma sõnavõtu tõdemusega: „Mulle ei tule isegi üheksakümnendatest sellist asja meelde, et 1% erakond trambib jalgadega ja määrab presidenti, korraldab siin kõiki asju. See on uskumatu, kuhu me oleme jõudnud. Aga muidugi teeseldakse riigi juhtimist.“