Riigikogu kultuurikomisjoni viimasel koosolekul otsustati, et Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu ekspertliikmete avalik konkurss tuleb korraldada enne sügisistungjärgu algust. Selle ettevalmistamiseks koguneb kultuurikomisjon istungile 17. augustil 2026 kell 11.10.
Eksperte peab olema seitse
Seni on ERR-i nõukogusse kuulunud kuus riigikogu fraktsioonide esindajat ja neli niinimetatud valdkonna eksperti. Uue seadusega ekspertide arv suureneb ning nende valimine hakkab toimuma avaliku konkursi kaudu. Muudatus, mille eesmärk on suurendada ERR-i poliitilist sõltumatust, võib aga kujuneda hoopis põnevamaks, kui seaduse vastuvõtmisel arvati.
President Alar Karis kuulutas ERR-i seaduse muudatuse välja 2. juulil ning see jõustus 21. juulil. Uue korra kohaselt peab nõukogus olema rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjaid ühe võrra rohkem kui riigikogus fraktsioone. Kuna praegu on fraktsioone kuus, peab eksperte olema seitse, senise nelja asemele tuleb seega valida kolm uut liiget.
Seaduse järgi kuulutab avaliku konkursi välja riigikogu kultuurikomisjon. Kandidaat peab olema valdkonna tunnustatud asjatundja ega tohi kuuluda ühegi Eestis registreeritud erakonna juhtorganisse. Samuti kehtivad piirangud töötamisele teiste meediateenuste osutajate juhtivatel ametikohtadel või rollides, mis võimaldavad mõjutada toimetuslikku sisu.
Lisaks peavad nõukogus olema esindatud mõlemad sugupooled ning ekspertide volitused kestavad viis aastat. (Vahelepõikena olgu märgitud, et mõlema sugupoole esindatuse küsimuse lahendas EKRE juba ära, esitades siinkirjutaja kui ainukese naisliikme ERR-i nõukogusse.)
Kultuurikomisjon valib kandidaadid välja ja esitab need täiskogule, kuid nende ametisse nimetamiseks on vaja riigikogu poolthäälteenamust. Uues olukorras, kus Reformierakonna ja Eesti 200 vähemusvalitsusel puudub parlamendis kindel enamus, ei saa koalitsioon uusi eksperte enam üksinda paika panna, iga kandidaat peab leidma toetust ka väljastpoolt valitsusliitu.
Opositsiooni võimalus ja kompromisskoht
Nii võibki uute ekspertide valimine kujuneda vähemusvalitsuse üheks esimeseks tõsiseks proovikiviks. On täiesti reaalne, et vähemalt üks kolmest uuest kohast läheb kandidaadile, keda toetab mõni opositsioonierakond, või siis peavad kõik kolm uut eksperti olema kompromisskandidaadid. Valituks võivad saada eksperdid, kes suudavad koguda toetust üle koalitsiooni ja opositsiooni piiride.
Parlamendimatemaatika sunnib lahendusi otsima. Kui valitsusliidul pole piisavalt hääli, tuleb seda leida opositsioonist, olgu sotsidelt, Keskerakonnalt, Isamaalt või EKRE-lt. See annab opositsioonile senisest märksa tugevama positsiooni nõuda, et ERR-i nõukogus oleksid tegelikult esindatud erinevad vaated. Rahvusringhäälingu nõukogu ei tohiks olla ühe erakonna, koalitsiooni ega maailmavaatelise ringkonna pikendus. Mitmekesisem nõukogu tuleb ERR-i tasakaalustatusele ainult kasuks.
Seetõttu julgustan ekspertliikme kohale kandideerima ka neid, kes ei jaga Reformierakonna ja Eesti 200 maailmavaadet, kuna uus poliitiline reaalsus annab teile tegeliku võimaluse valituks saada. Kui valitsuskoalitsioon peab kandidaatidele toetust otsima ka opositsioonist, ei ole avalik konkurss pelgalt formaalsus, mille tulemus on juba ette kokku lepitud.
Evelin Poolamets, Riigikogu liige, ERR-i nõukogu liige (EKRE)