EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme esitas Riigikogus peaminister Kristen Michalile arupärimise Eesti riigirahanduse jätkusuutlikkuse ja suureneva eelarvedefitsiidi kohta. Helme sõnul on Reformierakonna viieaastase valitsemisaja tulemuseks kriisis riigieelarve, kasvav riigivõlg ja rekordiline inflatsioon.
Riigikogu esmaspäevasel istungil võttis EKRE esimees Martin Helme kokku valitsusele esitatud arupärimise. Helme hinnangul püüab valitsus propaganda ja statistika ümbertegemisega peita tõsiasja, et Eesti majanduskeskkond ja inimeste ostujõud on tõsises madalseisus.
Eelarve puudujääk ja riigivõlg kasvavad tempokalt
Helme tõi välja, et hoolimata suvisest majandusprognoosist on riigi rahandus lähiaastatel sügavas miinuses:
-
Eelarve defitsiit: Käesoleval aastal ulatus eelarve puudujääk 4,3%-ni SKP-st ning järgmiseks aastaks planeeritakse seda 4,5% peale.
-
Riigivõla kasv: Praegune ligi 24-protsendiline riigivõlg SKP-st võib Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt tõusta aastaks 2030 juba 40%-ni.
-
Vähenev tulubaas: Kulude ja investeeringute kasvu taustal prognoositakse riigi maksutulude vähenemist.
„Kui riigi kulud kasvavad, tulubaas väheneb ja võlakormus suureneb, siis pole see süsteem jätkusuutlik. Katastroofiline võlakeeris on tekkinud ja püsib Reformierakonna ülekulutamise tõttu,“ rõhutas Helme.
Kas majanduskasv on saavutatud laenuraha arvelt?
Arupärimises esitati peaminister Kristen Michalile mitmeid konkreetseid küsimusi valitsuse plaanide kohta:
-
Laenudega stimuleeritud majandus: Kuidas hindab peaminister olukorda, kus statistiline majanduskasv on saavutatud laenuraha paiskamisega suurprojektidesse (nt Rail Baltic ja kaitsehangetesse)?
-
Defitsiidi kontroll: Millised on konkreetsed meetmed, et vältida eelarvedefitsiidi tõusmist üle 4,5% piiri?
-
Võlakoormuse pidurdamine: Milline on plaan riigivõla kasvu pidurdamiseks enne 40% piiri saavutamist?
-
Kriisitaluvus: Kuidas mõjutab vähenev fiskaalruum Eesti võimet reageerida intressitõusule ja kütusekriisile?
Helme: „Oleme Euroopa kõige rängemas miinuses olev riik“
Oma lõppsõnas tõrjus Martin Helme peaministri väiteid, nagu oleks eelarveprobleemid tingitud üksnes riigikaitsekulude kasvust või aastatagustest otsustest.
„Riigieelarve kulupool on viie aastaga kasvanud umbes 5 miljardit eurot. Riigikaitsekulud moodustavad sellest kasvust parimal juhul ühe viiendiku. Ülejäänud neli viiendikku on muud plahvatuslikult kasvanud kulud, mille jaoks on võetud laenu,“ selgitas Helme.
Helme sõnul on Eesti eelarve defitsiit ja võlakasvu tempo jõudnud tasemele, mis ületab ka mitmeid Lõuna-Euroopa riike:
-
Pikim majanduslangus: Viimase viie aasta jooksul on Eestis valitsenud majanduslangus kolm ja pool aastat.
-
Ajalooline inflatsioon: Sama perioodi jooksul on inflatsioon Eestis olnud ligi 50%.
-
Ostujõud: Inimeste reaalne ostujõud jõuab tänavu alles 2020. aasta tasemele.
„Meil on erakond, kes on võimul olnud viis aastat, dubleerinud riigivõla ja viinud Eesti Euroopa halvimasse majandusseisu – kuid süüdistab ikka veel kuue aasta taguseid sündmusi. Kui valitsus ei saa rahanduse korda tegemisega hakkama, tuleks anda võimalus teistele,“ lõpetas Helme.