Brüssel ja Euroopa valitsused osutavad näpuga Moskva ja Washingtoni poole, otsides kedagi, keda kõrgete bensiini-, diislikütuse- ja gaasihindade eest süüdistada. Nad väidavad, et ei saa globaalse olukorraga midagi ette võtta.
See on aga räige vale.
Suletud rafineerimistehased, vähenenud tootmine, lõpetatud lepingud Venemaaga ja maksukoormus, mis hinda kahekordistab, on kõik isetekitatud probleemid. Järgmine hoop ootab ees juba 2028. aastal.
Kes on tegelikult kõrgete kütusehindade taga?
Valitsused on aastaid sama juttu korrutanud: süüdi on Putin, süüdi on Trump või süüdi on globaalne turg.
Aga inimesed, kes need kõrged hinnad tegelikult põhjustasid, istuvad Brüsselis ja Euroopa pealinnades.
Alates 2000. aastast on suletud 34 Euroopa 109 suurest rafineerimistehasest. Tootmisvõimsus on vähenenud enam kui 15 protsenti, mõnes kohas koguni viiendiku võrra. Selle tulemusel peab Euroopa nüüd diislikütust ja petrooleumi sisse ostma.
Selle drastilise kärpimise peamine põhjus oli kliimaliikumine koos oma süsinikuhinna ja ettevõtetele kehtestatud kõrgete kuludega.
Kuidas Euroopa riigid oma energiatootmist piiravad
Samal ajal on nafta ja gaasi kaevandamine ise kuulutatud patuks. Valitsused piiravad oma tegevusega ise energiakandjate kättesaadavust:
-
Groningeni leiukoht: Euroopa kunagine suurim gaasireserv on alates 2024. aastast seaduslikult suletud (kuigi mitte kliimamuutuste tõttu).
-
Prantsusmaa: Keelas uute litsentside väljastamise ja määras tootmise lõpuks 2040. aasta.
-
Taani: Peatas litsentsivoorud ning määras nafta ja gaasi tootmise lõppkuupäevaks 2050. aasta.
-
Iirimaa ja Portugal: Ei väljasta enam üldse uusi nafta- ja gaasilitsentse.
-
Saksamaa: Keelas hüdrofrakkimise juba 2017. aastal.
-
Suurbritannia: Ei väljasta enam uusi Põhjamere uurimislitsentse.
Ka siin on põhjuseks hullumeelne kliimareligioon. Valitsused saboteerivad ise Euroopa nafta- ja gaasivarustust.
Allikas: Report24 News