Küberneetika instituudi juhtivteadur Ago Samoson küsib Ülle Madiselt neli küsimust seoses e-valimistega.

Neid erinevusi on käsitlenud Märt Põder ja oma hilisemas analüüsis käsitlenud ka autor. Minu arvutuse kohaselt sai Reformierakond 2023. aasta Riigikogu valimistel 83 647 e-häält üle teiste erakondade keskmise. See on juba teine mõõdik, kuid osutab samale nähtusele: erakondade e-häälte jaotus ei ole proportsionaalne nende üldise valimistulemusega.

Sotsiaalmajanduslikud ja hariduslikud teguriid.
Vassili ja Solvaki uurimus on näidanud, et e-hääletamine levis aja jooksul erinevatesse valijarühmadesse ning muutus vähem varasema digitaalse ja sotsiaalse lõhe küsimuseks (ScienceDirect). Valimisteenistus ise tunnistab, et on olemas e-häälte ja paberhäälte erinev jaotus erakonniti ehk poliitiliselt (Valimised Eestis). Loodetud poliitilist eelist kinnitasid Madise, Vinkel jt juba 2006 aastal.

Ülaltoodust järeldub institutsionaalse tagasiside:
poliitilised huvid → uus hääletuskanal → erinev kasutus erakondade valijate seas → erinev poliitiline tulemus → muutunud jõuvahekord → huvi olemasoleva süsteemi säilitamiseks → süsteemi säilitamist toetavad meedia, õiguslikud ja institutsionaalsed mehhanismid, sealhulgas valimiskomisjon, politsei ja president.Institutsionaalse tagasiside võimalus tekib ka (isegi rahvusvahelises) eraõiguslikus liinis:
Reformierakonna saadikute võimalikud laenukohustused (neid on 15 RK 20 suurimast laenajast) →Reformierakond→ Swedbank / SEB → SK ID Solutions → Smart-ID → e-hääletamise identifitseerimine →Riigikogu ja valitsuse poliitiline otsustusvõim.

On veel teinegi rahvusvaheline eraõiguslik tagasiside liin:
Eesti riik/Haridusministeerium / RIA toetus → TIVI Voting Technologies OÜ (endine Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence), Cybernetica AS→ e-hääletamise mitteavalikustatud lähtekoodi osa, mis käsitleb ka häält avavat ja identifitseerivat efemeervõtit.
Selle puhul riiklikult toetatud arendustööga seotud ettevõtted osalevad krüptograafiliste komponentide arendamises, mille täielik sõltumatu kontroll ei ole võimalik ilma lähtekoodi avaliku kättesaadavuseta.
Niivõrd etableerunud süsteemi muutmiseks on vastuolude uurimine ja vaidlustamise võimalused või siis piirangud ilmselt kriitilise tähtsusega.

Mõned näited.
-2023 aastal jättis Riigikohus osa EKRE kaebusi läbi vaatamata, sest need olid esitatud seaduses ette nähtud tähtaja järel. Seejuures märkis kohus, et e-hääletamise korraldus on seaduses ebapiisavalt üksikasjalikult reguleeritud ning rõhutas vajadust tagada valimiste kontroll ja avalikkuse usaldus.

-2024 aasta vaidluses Märt Põderi kaebuse üle teatas Vabariigi Valimiskomisjon Riigikohtule saadetud dokumendis, et valimisseadustest ei tulene õigust esitada kaebust avalikes huvides ning valimisasjas saab isik kaitsta oma subjektiivseid õigusi. (Valimised Eestis). Seega valija võib ühiskonna huvides osaleda valimistel, kuid kui ta avastab valimissüsteemis puuduse, mille mõju ei ole võimalik siduda tema isikliku subjektiivse õigusega, võib tal puududa võimalus seda küsimust sisuliselt vaidlustada — kuigi puudus võib potentsiaalselt mõjutada mitte tema enda ühte, vaid tuhandeid või isegi kõiki hääli. Vaidlustamine enam ühiskonna huvi justkui ei ole.

-Valimiskomisjon, kellele kui järelvalve organille peaks vaatlejad olema taeva kingitus, on neid hakanud oma koosolekutelt politseiga eemaldama. Seda tehti kolme vaatlejaga, Märt Põder, Kasper Kartanas ja Sulev Švilponis 2025 aastal, Kaspar Kartanasega ka 2026. aastal.

-Riigikogu erikomisjoni istungil ei suutnud Valimisteenistus tõendada väga olulist häälte vahetamise kontrolli.

-Elektroonilises süsteemis sõltub kontrollitavus keerulisest tehnilisest arhitektuurist. Veelgi enam, kontrollimise võimalus sõltub sellest, millised andmed säilitatakse ja kui kaua neid säilitatakse. Valimisteenistuse enda selgituse kohaselt hävitatakse pärast vaidlustamis- ja kontrolliperioodi e-hääled ning e-häälte avamiseks kasutatud võtmematerjalid. (Valimised Eestis)

Seega ei ole küsimus ainult selles, kas süsteem võib olla rünnatav, mida näitavad selgelt ka akadeemilised uuringud, vaid ka selles, kui kaua ja millisel viisil saab hiljem sõltumatult kontrollida, mis süsteemis tegelikult toimus.
Sama põhimõte kehtib e-hääle tühistamise ja taastamise kohta. Kui kehtiv kord võimaldab jaoskonnal teatud tingimustel e-hääle tühistamise otsuse ühe tunni jooksul tagasi pöörata ning hiljem Vabariigi Valimiskomisjoni loal, peab sellise toimingu jälg ja mõju olema täielikult auditeeritav.

Demokraatia orgaaniline osa on valimiskaotuse tunnustamine. Aga olukorras, kus e-hääletamise poliitiline neutraalsus, tehniline kontrollitavus, mis on tekitanud terve tööstuse ja akadeemiliste konverentside seeria, võimalikud huvide konfliktid ning põhiseaduslikud tagatised on üha enam avaliku vaidluse keskmes, tekib tunnustamise asemele leppimatus mittekontrollitava valimistulemuse suhtes, poliitilise mandaadi erosioon ja langeb rahva “kaitsetahe”. Isegi asemele pakutav “mugavus” on tinglik. Tankla või toidupoe makseterminali kasutamine oleks ka mugav, lisandunud häälte profiil peegeldaks hästi ka maksutõuse ja inflatsiooni.

Kas inimene, kes on olnud tihedalt seotud poliitilist eelist andva süsteemi kujundamise ja selle õigusliku põhjendamisega ning on valitud presidendiks just selle poliitilise rühmituse poolt, suudab presidendina sellesama süsteemi suhtes rakendada sama ranget kriitilist standardit nagu täiesti sõltumatu hindaja?

Seetõttu on enne presidendivalimist õigustatud esitada kandideerivale Ü. Madisele neli põhimõttelist küsimust:
1. Kui e-hääletamise kujundamisel olid erakondade häältesaagi maksimeerimise stiimulid poliitilise protsessi oluline osa ning hilisem valimisstatistika näitab ühe erakonna ja poliitilise suuna erakordselt suurt e-häälte osakaalu, kas peate vajalikuks käsitleda seda ka võimaliku struktuurse poliitilise eelise küsimusena, mitte ainult valijate erinevate tehnoloogia-eelistuste tulemusena?
2. Kas mugavuse argument võib õigustada seda, et e-hääletamisel on mõni valimiste põhiseaduslik tagatis erinevalt või nõrgemalt kaitstud või vähem kontrollitav kui tavapärasel jaoskonnahääletamisel?
3. Kas oleksite presidendina valmis toetama valijanimekirjade kujunemise ja kontrolli, valijate identifitseerimise ja e-hääletamise arhitektuuri sõltumatut rahvusvahelist tehnilist ja põhiseaduslikku auditit ning vajaduse korral e-hääletamise piiramist või peatamist seni, kuni on sõltumatult tõendatud nii kogu valimisprotsessi arusaadav kontrollitavus kui ka selle poliitiline neutraalsus?
Et kolmas küsimus, nagu oleme näinud ka väga kriitilise ODIHR raporti puhul, mis RVT ja VVK arvates andis piisavalt tõlgendusruumi suurte probleemide jätkuvaks eiramiseks, siis esitame väga konkreetse neljanda:
4. Kas Ü. Madise presidendi rollis keeldub Riigikogu kokkukutsumisest kui vaatlejate poolt tuvastatud RVT eeskujul kaks valimisteks ettevalmistatud tehnilist süsteemi annavad sama häälte sisendi puhul erinevad tulemused, nii et VVK audiitor ei suuda teha kindlaks, milline on õige?